Passiivmaja disain

est | eng

PASSIIVMAJA OLEMUS

Arhitektina oman kompetentsi projekteerida Passiivmaja ning jälgida ja juhtida ehituse praktilist teostust ning kvaliteedi tagamist. Lahendus tõestatakse energiaarvutustega PHPP ( Passive House Planning Package) energiabilansi tarkvaraga ning toetavate passiivmaja majandusliku põhjenduste arvutustega. 

Passiivmaja on projekteerimise ja ehitamise meetod, mille eesmärgiks on tagada komplekselt ehituslike võtetega ja tehnosüsteemidega, siseruumides inimesele sobivad mugavuskriteeriumid väikese energiakuluga.

Passiivmajas ei planeerita energiakulude kokkuhoidu mugavuse ega esteetika arvelt. Väliselt on kohati keeruline vahet teha Passivmaja ja nn tavalise maja vahel.

Mugavuskriteeriumiteks siseruumis on stabiilne temperatuur +20 kraadi, maksimaalne temperatuuride erinevus toas =4,2K, ülekuumenemise sagedus temperatuur kõrgem kui 25 kraadi max 10% ajast. Piisav õhuvahetus ja õhu kvaliteet ning õhu liikumise kiirus ei saa ületada 0,08m/s. Loomulik valgus jne.

Passiivmajale esitatavad nõuded saavutakse lahendustega ning on määratletud arvnäitajatega:

  • Sooja- ja õhupidav hoone ümbris ning külmasillavabad konstruktsioonid:
    • piirete soojajuhtivus U<0,15 W/(m2K)
    • akende soojajuhtivus Uw<0,8W/(m2K), sh. kolmekordne pakettklaas, klaasi päikesekiirguse läbilasketeggur g-väärtus 50...55%.
  • Hoonete ümbrise õhupidavus n50<0,61/h
  • Sundventilatsioon soojatagastuse määraga HR>75%, ventialtsioonisüsteemi abielektri tarbimiine < 0,45Wh/m3, sissepuhkeõhu temperatuur on >16,5 kraadi, kui välisõhu temperatuur -10 kraadi. Sissepuhkeõhku ei tohi soojendada rohkem kui 52 kraadi jne.
  • Ruumide kütteenergia netovajadus HD< 15 kWh/(m2a) või küttekoormus HL< 10 W/m2. Hoone primaarenergia vajadus PE< 120 kWh/(m2a)

Loomuliku ventilatsiooniga hoone energiakulu ei ole võimalik täpselt juhtida.

Passiivmaja ehitamise majanduslikkus

Passiivmaja ehitusmaksumus võrreldes nn tavalise majaga ei pea olema kallim. Passivmaja puhul ei ole vaja näiteks ehitada loomulikule ventilatsioonile iseloomulikke korstnaid, suure võimsusega küttesüsteeme jms. Paremini on võimalik modelleerida pinnakasutust. Kokkuhoitud vahendid rakendatakse hoone sooja- ja õhupidavuse suurendamiseks sh. kallimad avatäited.

Passiivmaja esialgse ehitushinna planeerimisel võiks lähtuda piirist 1000...1200 eur/m2. Lõpphind sõltub suures ulatuses kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja sisustusest, mis individuaalne iga omaniku-arendaja puhul. Tavamaja puhul kujuneb ehitushind väga kergelt samasse klassi. Tavapärane on, et elamute kui väiksemate objektide puhul ei suudeta ehitushinna kujunemist juhtida.

Suur erinevus ilmneb Passiivmaja ja tavalise maja ehitusjärgsel ekspluateerimisel. kus tavamaja kütte- ja primaarenergia vajadus on ilmselt kordades suurem. Tavamajaks loeme hoonet, mis täidab Eesti Vabariigis kehtivaid energiatõhususe miinimumnõudeid MKM määrus nr 258 20.12.2007. 

Näteks 200m2 suuruse elumaja puhul kujunevad kütteenergia kulud järgmiseks, eeldades, et energia hind on 7senti/kWh/m2 ja tavamaja kütteenergia kulu on 180 kWh/(m2a):

Passiivmaja kütteenergia maksab aastas: 210 eur ja tavamaja puhul 2520 eur. Vahe 2310eur/aastas. Järeldused teeme igaüks ise....!?

Järeldus:

Passiivmaja ehitatud juba 20 aastat. Meie majandusliku ja keskkonnahoidliku mõtlemise areng on valmistamas pinnast passiivmaja ehitamise jõudmiseni massehitusse. Muud alternatiivi pole.